Postitus valmis koostöös Paul-Techiga
Mulle meeldib tehnoloogia, õigemini ma suisa armastan seda. Aastast 1994 oma esimeste Painti katsetustest olen jõudnud tänapäeva digitaalsesse põllumajandusse. Järjest enam räägitakse, et otsused tuleb teha andmete põhjal, jah meil on põlluilmajaamad, meil on saagikuskaardid, meil on satelliidilt tulevad biomassi kaardid, meil on lämmastiku-sensorid AGA ükski neist ägedatest tehnoloogiatest ei näe mulla sisse. Muidugi, meil on ka mullaproovid, kust saab ka lämmastiku mõõta, aga nende võtmise, analüüsi ja tulemuste vahele jääb pikk, pikk, pikk aeg, aga otsuseid peame tegema mõne päeva või mõne tunniga.
Novot ja juhtuski nii, et Eesti ettevõte Paul-Tech pakkus, et võiks minu andmenälga leevendada mullasensoritega, mis näitavad:
- Õhutemperatuuri ja -niiskust
- Mulla temperatuuri
- Mullavee taset
- Toitainete taset
Ja neist neljast pakkus mulle enim huvi just mullavee ja toitainete tase. Paul-Techi mullajaam mõõdab mulla soolsust (sest väetis ongi sool) ja keeruliste, ainulaadsete algoritmide abil suudavad nad tuletada lämmastiku taseme mullas ning kui palju sellest on taimedele kättesaadav.
Kas tegemist on tõeliselt praktilise abivahendiga või lihtsalt toreda vidinaga? Tuleb proovida!
Tähtsuse järjekorras soovisin ma mullajaama abil saada järgmiseid hüvesid
- Raha kokkuhoid – targemad otsused väetamisel võiksid tähendada väiksemaid kulusid.
- Õiglane saak – Nii palju kui panustan, nii palju ka saan. Pole üleväetamist, pole alaväetamist.
- Mulla protsesside mõistmine – olgem ausad ega me täpselt aru ei saa, mis seal mullas toimub või kuidas erinevad põllud/mullad käituvad. Loodetavasti toob mullasensor sinna halli udusse mõistmist juurde.
- Põldude erinevused – Kas mõni põld annab vähem saaki seetõttu, et seal ongi üleüldine toitainete puudus või on tegemist veerežiimi probleemiga
Septembris 2024 pandi minu põldudele 3 mullajaama. Valisime koos Paul-Techi meeskonnaga veidike erilisemad põllud, kus võiksid erinevused mullajaamade lõikes välja joonistuda.
3 põldu, kolmes erinevas piirkonnas ja kolme erineva mullastikuga.
- Oonurme – tubli, keskpärase mullastikuga minu kodupõld. Pole ei liiga viljakas, kuid ei jäta ka saagist ilma. Keskmine liivsavi
- Murumäe – väga põuakartlik põld, kus saagikused tüürivad äärmusest äärmusesse olenevalt taevast alla tulevast veest. Kergem liivsavi
- Veski – kõige vähem põuakartlik põld, alati keskmisest rohkem saagikas olenemata taevast alla tuleva vee hulgast. Õigemini põuastes tingimustes on alati korraliku saagi kasvatanud. Raskem liivsavi
Milliseid otsuseid aitas teha mullavee näit ning kuidas on toitainete leostumisega? Sellest juba järgmistes postitustes!
