Aitäh Joonas Põllumäe ja Nordic Hemp külla kutsumast
Viimased aastad on teraviljakasvatajale olnud karmid. Viljahinnad liiguvad rohkem allapoole kui üles, sisendite kulud püsivad kõrgel ja ilm ei halasta. Sellises olukorras tekib paratamatult küsimus: kas külvikorras võiks olla veel midagi, mis aitaks riski hajutada ja rahavoogu stabiliseerida?
Kanepi kasvatuspind on Eestis liikunud üles ja alla ning tundub, et on nüüd läbi elamas uut tõusu. Kuna kanepi kasvatuse ümber liigub igasugu müüte, siis sai külastatud Eesti ettevõtet Nordic Hemp, kus rääkisime kvaliteedijuht Joonasega pikalt juttu kanepist, agrotehnoloogiast, koristusest, kuivatusest ja rahast. Valmis video ja allpool kokkuvõte meie räägitust.
Mis taim see kanep tegelikult on?
Kõigepealt tuleb üks asi selgeks teha: jutt käib tööstuskanepist, mitte meelemürgina kasutatavast kanepist. Tööstuskanepit kasvatatakse seemne pärast, mitte õite pärast.
Põllul kasvatatav sort peab vastama Euroopa Liidu nõuetele – põllul kontrollitakse THC sisaldust rohelises massis ning see peab jääma alla 0,3%. Seemne puhul on piirnorm kuni 3 mg/kg.
Siin tuleb mängu sordivalik. Teoorias on kõik sordilehes olevad kanepisordid lubatud, kuid praktikas ei pruugi kõik neist seemnes oleva THC piirnormi täita. Nordic Hemp pakub selle riski maandamiseks oma sorti “Estica”, mille puhul pole THC normi ületamisi esinenud.
Agrotehnoloogia – päris “niisama ei kasva”
Kanepit on vahel reklaamitud kui kultuuri, mis kasvab “ise ka kraavis”. Tegelikkus on teistsugune. Kanep vajab sama palju tähelepanu kui iga teine põllukultuur.
Ta tahab:
- kobedat mulda,
- niiskust,
- head külvipinda (külvisügavus 2-3cm),
- keskmiste viljakusega mineraalmuldade puhul on hea saagikuse tagamiseks vajalikud toitained: N105, P27 ja K50,
Optimaalseks lämmastiku koguseks on praktikas kujunenud kuni 150 kg/ha. Üle selle saagilisa ei tule.
Üllataval kombel sobib kanep hästi ka turvasmullale, kui drenaaž toimib ja põld kannab tehnikat ka sügisel. Seega on teoreetiliselt ka turvasmuldadega põldusid võimalik tõhusamalt rakendada.
Mullaharimine – kas peab kündma?
Sadala Agro tootmiskatses katsetati:
- kündi,
- minimeeritud harimist,
- strip-tilli,
- otsekülvi,
- laia reavahega maisikülvikut.
Põuases 2023. aasta katses osutus kõige tulusamaks just otsekülv kõrde. Visuaalselt nägi see variant kõige kehvem välja, kuid saagikus ja madalad töökulud andsid suurima tulu.
See ei tähenda, et kündi pole vaja, vaid seda, et kanep ei ole mullaharimise suhtes ülivaliv. Otsus peab lähtuma põllu seisundist ja umbrohupildist.
Külviaeg ja külvinorm
Kirjandus räägib 10-kraadisest mullatemperatuurist, kuid praktikas pole mõtet seda ootama jääda. Turvaline külviaeg on mai teine-kolmas nädal. Varasema külviga on oht öökülmadeks, hilisem külv tõstab põua riski ja valmimisaeg võib ühtida jõululaupäevaga.
Külvinormiks on umbes 120 idanevat tera ruutmeetrile ehk 25-30 kg/ha.
Kanep tärkab heades tingimustes väga kiiresti – isegi kolme päevaga võib taim mullast väljas olla. See tähendab, et näiteks tärkamiseelse herbitsiidi kasutamisel on aken väga lühike.
Umbrohutõrje – piiratud võimalused
Tavaviljeluses on ainus registreeritud herbitsiid “Fenix” ning seda saab kasutada vaid väga kitsas aknas (heades tingimustes on aega kuni 3 päeva) enne tärkamist. Pärast seda keemilist tõrjet teha ei saa.
Mahedas tootmises aitab hästi kevadine künd. Täielikku umbrohupuhtust ei pruugi saavutada, kuid kultuur ise on kiire kasvuga ja konkureerib edukalt umbrohtudega.
Koristus – müüdid ja reaalsus
Kõige rohkem hirmu tekitab koristus. Kanepivarre kiuline struktuur tähendab seda, et pikad (kuni 2m) kiud võivad mähkuda laagrite ümber ning see on tekitanud legendi, et kanepipõld tähendab kindlasti põlevat kombaini. Praktika seda ei kinnita.
Oluline on:
- terav vikat,
- regulaarne kontroll ja puhastus (paar korda päevas),
- aeglane kiirus (2-3kmh),
- põhk vaalu (tuleb välja tompudena, mis lagunevad kevadeks ilusti ära),
- tähelepanelik operaator.
Kõige paremaks on koristamisel osutunud klahvkombainid, näiteks NH CX seeria. Rootorkombainiga on võimalik ka koristada, kuid peab olema veel tähelepanelikum. Hübriidkombain kanepis ei tööta.
Koristushetk ise on samuti nüansirohke. Küpsus tähendab, et umbes 80% seemnetest on valmis. Alumised seemned võivad juba pudiseda, ülemised veel rohelised olla. Täielikku ühtlast küpsust praktikas ei saavutata. Mõned põllumehed määravad õiget koristushetke läbi selle, kas põllul on palju linde. Miks? Sest lindudele väga maitsevad küpsed kanepiseemned. Aga kui lindudel on söömisest vaba aeg või ei ole põldu üles leidnud, siis pole mõtet oodata jõuludeni 😀
Ideaalne koristusniiskus oleks 16-17%, kuid reaalsuses koristatakse tihti 20-25% niiskusega seemet.
Kanepit lõigatakse üsna kõrgelt ja seetõttu jäävad maha kõrged ja tugevad varred. Müüt on, et see lõhub kõiki põllul sõitvaid masinaid, kuid taas ei pea see paika, senikaua kui tagurpidi ei liigu. Eestis on tootjaid, kes kasvatavad kanepit sadadel hektaritel ja kui kanepivars lõhub rehvid, lõdvikud ja andurid, siis oleks sellest juttu olnud.
Kuivatamine – kriitiline koht
Kui koristus on riskikoht number kaks, siis kuivatamine on number üks. Kanepit ei tohi kuivatada kõrgel temperatuuril. Sisenev õhk ei tohiks ületada umbes 50°C. Vajalik on suur õhuvool ja aeglane tegutsemine.
Liiga kõrge temperatuuriga kuivatamine põhjustab seemne pragunemist ja õli riknemist, mis tõstab peroksiidarvu ning rikub kvaliteedi. Lõppniiskus peab jääma 6-9% vahele, soovitatavalt 7-8%.
Ja mis kõige tähtsam: kanep ei tohi seista märjalt hunnikus. Isegi mitte 24h. Isekuumenemine algab kiiresti ning kiirelt arenev mikrobioloogia võib partii rikkuda.
Ladustamine ja arveldamine
Müügiks pakendatakse seeme BigBag’idesse (1-1,2 t). Vastuvõtul võetakse igast kotist proov ning laboratoorselt määratakse fraktsioonid. Arveldamine toimub puhta seemne põhjal. See tähendab, et ka käitlemise kvaliteet mõjutab otseselt tulu. Teoga võib seemet laadida, kuid see tähendab pisut rohkem purunenud seemneid, mis arvestatakse prügiks.
Majandus – kas tasub?
Saagikus:
• Tavas 500-1300 kg/ha, normaalsel aastal 800-1000 kg/ha,
• Mahedas 200-1000 kg/ha.
Kokkuostuhind:
• Tava ~1200 €/t,
• Mahe ~1800 €/t.
Seemne hind on ligikaudu 5 €/kg.
- 30 kg/ha tähendab umbes 150 €/ha seemnekulu,
- N105, P27 ja K50 ligikaudu 225 €/ha,
- Fenix 2 l/ha – 35 €/ha,
- Kütusekulud töödel – 30 €/ha,
- Kuivatus – 30 €/t,
- Kokku muutuvkulud (ilma kuivatuseta) 470 €/ha
- Fikseeritud kulud – remondid, liisingud, laenud, tööjõukulu jne – 500 €/ha
Tasuvusarvutus – Tava
| Saak (kg/ha) | Tulu | Muutuvkulud | Brutotulu €/ha | Fikseeritud kulud | Kasum |
|---|---|---|---|---|---|
| 500 | 600 | 485 | 115 | 500 | -385 |
| 800 | 960 | 494 | 466 | 500 | -34 |
| 1000 | 1200 | 500 | 700 | 500 | +200 |
| 1300 | 1560 | 509 | 1051 | 500 | +551 |
Tasuvusarvutus – Mahe
| Saak (kg/ha) | Tulu | Muutuvkulud | Brutotulu €/ha | Fikseeritud kulud | Kasum |
|---|---|---|---|---|---|
| 200 | 360 | 186 | 174 | 500 | -326 |
| 400 | 720 | 192 | 528 | 500 | +28 |
| 500 | 900 | 195 | 705 | 500 | +205 |
| 800 | 1440 | 204 | 1236 | 500 | +736 |
| 1000 | 1800 | 210 | 1590 | 500 | +1090 |
Lepinguid tehakse alates 50 hektarist, kuid võimalik on ka, et ühe lepingu alla koonduvad ka mitu tootjat, et 50 ha miinimum täita.
Kokkuvõte
Kanep ei ole imekultuur, kuid hea aasta korral võib ta pakkuda korralikku hektaritulu, eriti mahedas tootmises. Kanep ei ole võluvits, mis Eesti põllumajanduse hädad lahendab, aga ta võib olla mõistlik lisakultuur, mis aitab hajutada riski ja parandada majandustulemust.
Edu ei tule iseenesest – võtmekohad on koristus, kuivatamine ja kvaliteet. Kui arvestada kanepi nüanssidega, siis minu arvates ei ole kasvatamine mingisugune ületamatu raskus. Aga eks me teame kõik, et teooria vs praktika põllumajanduses võib olla väga erinev, aga selle hinnaga on pilt lootustandvam kui teraviljadega.
