Sisendhinnad (väetised, tehnika, teenused) on 2019→2026 kasvanud kordades kiiremini kui nisu hind, mis on sisuliselt paigal. Samal ajal ei ole Eesti keskmine nisusaak 2019–2024 tõusnud, vaid pigem langenud, mis teeb talinisu kasumlikkuse väga hapraks. Selle metoodika järgi jõuab talinisu enne toetusi plussi alles väga kõrge saagi juures, ning vilja hind (nt 210/230/250 €/t) nihutab nullpunkti drastiliselt.
Mis on tegelikult muutunud 2019 → 2026?
| Näitaja | 2019 | 2025/2026 | Muutus |
|---|---|---|---|
| Toidunisu hind | 185 €/t | 190 €/t | +2,7% |
| N27+4S väetis | 262 €/t | 365 €/t | +39,3% |
| NPK 10-26-26 väetis | 369 €/t | 579 €/t | +56,9% |
| 250hp traktor UKs (Farmer’s Weekly andmetel) | £200 000 | £250 000 | +25% |
| 7,6m heedriga 370hp kombain UKs (Farmer’s Weekly andmetel) | £300 000 | £422 000 | +41% |
| Big Mac burger (inflatsiooninäitajana) | $4,71 | $6,12 | +30% |
Millest selline aastate valik? Sellepärast, et minu enda tunnetuse järgi oli 2019 veel viimane enam-vähem stabiilne aasta enne kui asjad päris käest ära läksid, eriti, mis puudutab hindu.
Aga äkki on siis saagid ka meil tõusnud umbes samas suurusjärgus? Töötame paremini ja suudame need hinnatõusud tänu efektiivsemale tootmisele ja sisendite kasutamisele ära nullida?
Eesti keskmised nisusaagid aastatel 2019–2024 (Statistikaameti järgi)
- 2019: 5,0 t/ha
- 2020: 5,0 t/ha
- 2021: 4,0 t/ha
- 2022: 4,7 t/ha
- 2023: 4,0 t/ha
- 2024: 4,3 t/ha
Järeldus:
Viie aastaga oleme teinud hüppe…tagasi
Selles ja järgnevates postitustes võtan ette Eesti kõige populaarsemad kultuurid. Millise saagikuse juures saame sisendid tasa? Aga millise saagikuse juures tuleme ilma toetusteta ka sisendite ja püsikuludega nulli?
Püsikulud on ettevõtete puhul VÄGA erinevad. On ettevõtteid, kellel laenud ja seega intressid peaaegu puuduvad, aga ka neid kellel on see peaaegu hapniku kinni tõmmanud. Lisame veel tööjõukulud, remondikulud jne jne, siis võime saada püsikuludeks olenevalt ettevõttest 300-700 €/ha või isegi rohkem. Eks igaüks võib ise arvutada, aga paneme siin tabelis selleks numbris keskmiselt 500 €/ha.
Talinisu, kasvupinnalt suurim kultuur Eestis ja usutavalt peamine rahaveski?!
Eeldused arvutuseks
1 t saagi moodustamiseks vajab nisu 25 kg/N, 5 kg/P, 12 kg/K.
Väetise hinnad: NPK 10-26-26 579 €/t, N27+4S 365 €/t.
Taimekaitse vastavalt saagiootusele
- 1–2 t/ha – herbitsiid (Rexade 30 €/ha)
- 3–4 t/ha – herbitsiid (30 €/ha) + fungitsiid (ühe toimeainega 11 €/ha)
- 5–6 t/ha – herbitsiid (30 €/ha) + 2 fungitsiidi mitme toimeainega (25 €/ha + 35 €/ha)
- 7–8 t/ha – herbitsiid (30 €/ha) + 3 fungitsiidi mitme toimeainega (25 €/ha + 35 €/ha + 35 €/ha)
- Taimekaitsesse on võimalik lisada kasvuregulaatorid ja mikroväetised, kuid nende kulu (mõistlikult toimetades) on üsna marginaalne võrreldes herbitsiidide ja fungitsiididega, seega jätsin nad välja.
Tehnoloogia ja logistika
- Harimine toimub minimeeritult – 2× randaal + külv.
- Kütusekulu arvestan: 2× harimine = 12 l/ha + külv 7 l/ha + väetisekülv ja pritsimine 1 l/ha + koristamine 15 l/ha. EDK hind 0,6 €/l. Kuna saagikuse kasvuga juurde tulevad lisapritsimised ja väetamised on üsna odavad, siis panen tabelisse keskmiselt 30 €/ha.
- Kuivatuse ostan teenusena 20 €/t.
- Transport on 100 km talust müügikohta.
- Oletame, et saame igal juhul III kategooria toidunisu.
Kõik kulud on esitatud €/ha kohta. Tabel ei arvesta toetusi.
| Saak t/ha | Tulu €/ha | Väetis | TKV | Seeme | EDK | Bruto-tulu | Kuiv 18-13 | Transp | Püsik. | Tulem €/ha |
| 1 | 190 | 57 | 30 | 100 | 30 | -27 | 20 | 10 | 500 | -557 |
| 2 | 380 | 115 | 30 | 100 | 30 | 105 | 40 | 20 | 500 | -455 |
| 3 | 570 | 172 | 41 | 100 | 30 | 227 | 60 | 30 | 500 | -363 |
| 4 | 760 | 230 | 41 | 100 | 30 | 359 | 80 | 40 | 500 | -261 |
| 5 | 950 | 288 | 90 | 100 | 30 | 442 | 100 | 50 | 500 | -208 |
| 6 | 1140 | 345 | 90 | 100 | 30 | 575 | 120 | 60 | 500 | -105 |
| 7 | 1330 | 403 | 135 | 100 | 30 | 662 | 140 | 70 | 500 | -48 |
| 8 | 1520 | 461 | 135 | 100 | 30 | 794 | 160 | 80 | 500 | +54 |
Tabeli lugemine:
Roheline = kasum enne toetusi
Punane = kahjum enne toetusi
Ilmselgelt on see tabel veidike kirvemeetodil tehtud ja võib norida ühe või teise asja kallal, aga üldise pildi annab see kokku. Selle tabeli järgi on vaja kasumisse jõudmiseks 8 t/ha keskmiselt nisu saada! Eks legende on igasuguseid kuuldud, aga tavaliselt jääb selline REAALNE keskmine saagikus unistuseks.
Kui oletame, et põllupidaja on ka keskkonnasõbralik majandaja ja võtab veel toetusi mingisuguste lisategevuste eest, siis võiks tema kogutoetus olla ca 200 €/ha. Kui tal rendimaid ei ole, mis selle toetuse peaaegu täielikult ära võtavad, siis on võimalik tulla 0-i viietonnise saagi juures. Suure rendimaade osakaalu juures on aga aeg Eesti keskmist saagikust kaks korda tõsta, et enne toetusi nulli jõuda, palju õnne meile kõigile!
Siinkohal peab veel silmas pidama seda, et ettevõtluse mõte on mitte lihtsalt 0-i jõuda, vaid teenida kasumit, et oleks võimalik investeerida. Seega alla 6 t/ha nisu saada ei tohiks. Ja maa peab endal olema 😀
Vilja hind määrab kõik
- 210 €/t ja nullpunkt saabub 6 t/ha juures
- 230 €/t ja nullpunkt on olemas juba 5 t/ha
- 250 €/t ja nullpunkt saabub juba 4+ t/ha juures
Oluline: kõik eelnev kehtib enne toetusi.
Jõudmaks 250 €/t, peab nisu hind tõusma 31% ehk sama palju kui on meil olnud 6 aasta inflatsioon.
Probleem ei ole niivõrd tõusnud kuludes kuivõrd vilja hinna inflatsioonikindluses.
Järgmises postituses vaatame, kas taliraps toob kullajõed ja pudrumäed koju?
