Vägev värk – alates 28. veebruarist on asjad lihtsalt “suurepäraselt” läinud. Pärast Iraani sõja algust läksid sisendite hinnad liikvele ja täna, 22. märtsil, ei ole näha, et rahunemise märke oleks. N-väetised, kui neid üldse on saada, kauplevad 500 €/t piirimail ja kütus liigub kuskil 1 €/l ilma käibemaksuta. Viljahinnad on samal ajal teinud vaid kosmeetilise tõusu.
Juba enne selle “suurepärase ja ilusa” konflikti algust oli kahtlane, kas ja millist suvikultuuri üldse tasub külvata – täna on marginaalid kindlasti veel õhemad.
Võtame tänased hinnad, teeme tabelid ja selgitame välja, mida külvata ja millise saagiootusega, et saada kasumit.
Põhisisendid on järgmised
- NPK 10-26-26 – 599 €/t
- Lämmastikväetis YaraBela Axan – 490 €/t
- Kütus – 1 €/l
Pange tähele – ostuseeme vähendab tulukust päris oluliselt. Madala viljahinna tõttu peab ostuseeme andma isegi 0,5 t/ha rohkem saaki.
Siin tabelites on kasutatud päris kõrget püsikulude määra. Arvestades, mis on toimunud viimase kolme aasta jooksul põllumajanduses, on 500 €/ha pigem tavapärane. Suured püsikulud tapavad kasumlikkust hullupööra ja kõik, kes on suutnud need hoida näiteks 2x madalamad, saavad hakkama ka siis, kui tulevad tavapärased saagid.
Muide – näiteks 30 €/t tõusev viljahind lahendaks ka suurte püsikulude probleemi põhimõtteliselt ära. Vaata lõpust.
Suvioder
Mõned aastad tagasi lubasin, et ei kasvata suviotra enam mitte kunagi. Aga mida näitab Excel?
Eeldused arvutuseks
- Odra hind – 180 €/t
- Seeme – 90 €/ha
- 1 t saagi moodustamiseks vajab oder 20 kg N, 5 kg P, 10 kg K
Taimekaitse vastavalt saagiootusele
- 3-4 t/ha – herbitsiid (10 €/ha)
- 5-6 t/ha – herbitsiid (10 €/ha) + fungitsiid (ühe toimeainega 11 €/ha)
- 7-8 t/ha – herbitsiid (10 €/ha) + 2 fungitsiidi mitme toimeainega (20 €/ha + 25 €/ha)
Taimekaitsesse on võimalik lisada kasvuregulaatorid ja mikroväetised, kuid nende kulu on mõistlikult toimetades üsna marginaalne – seega jätsin need välja.
Tehnoloogia ja logistika
- Harimine toimub minimeeritult – 2x randaal + külv
- Kütusekulu: 2x harimine = 12 l/ha + külv 7 l/ha + väetisekülv ja pritsimine 1 l/ha + koristamine 15 l/ha
- Kütuse hinnaks arvestan 1 €/l – kokku umbes 40 €/ha
- Kuivatuse ostan teenusena – 20 €/t
- Transport 100 km – umbes 10 €/t
| Saak t/ha | Müük €/ha | Väet €/ha | TKV€/ha | Seem.€/ha | Kütus€/ha | Kuiv. €/ha | Trans. €/ha | Kokku€/ha | Bruto€/ha | Püsik. €/ha | Neto€/ha |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 3 | 540 | 164. | 10 | 90 | 40 | 60 | 30 | 394 | 145 | 500 | -354 |
| 4 | 720 | 218 | 10 | 90 | 40 | 80 | 40 | 478 | 241 | 500 | -254 |
| 5 | 900 | 273 | 21 | 90 | 40 | 100 | 50 | 574 | 325 | 500 | -174 |
| 6 | 1080 | 328 | 21 | 90 | 40 | 120 | 60 | 659 | 420 | 500 | -79 |
| 7 | 1260 | 382 | 55 | 90 | 40 | 140 | 70 | 777 | 482 | 500 | -17 |
| 8 | 1440 | 437 | 55 | 90 | 40 | 160 | 80 | 862 | 577 | 500 | 77 |
Netokasum on arvestatud ilma toetusteta.
Otsus – kui sul on madalamad püsikulud (laenud, liisingud, remondikulud jne), siis on asjal jumet. Kui sul on aga palju rendimaid ja suured püsikulud, siis nulli tulemiseks on üle 7 t/ha suviotra pigem ulme.
Ei soovita.
Kaer?
Toidukaer maksab hetkel ca 158 €/t. Kaera kasvatamine on sarnane odrale, aga saab hakkama väiksemate muutuvkuludega aga isegi kui me võtame näiteks 100 €/ha muutuvkulusid maha hektari kohta, siis on tabel selline:
| Saak t/ha | Müügitulu €/ha | Väetis €/ha | Taimekaitse €/ha | Seeme €/ha | Kütus+tööd €/ha | Kuivatus €/ha | Transport €/ha | Muutuvkulud €/ha | Brutokasum €/ha | Püsikulud €/ha | Netokasum €/ha |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 3 | 474 | 110 | 6 | 60 | 40 | 60 | 30 | 307 | 166 | 500 | -333 |
| 4 | 632 | 146 | 6 | 60 | 40 | 80 | 40 | 373 | 258 | 500 | -241 |
| 5 | 790 | 202 | 15 | 66 | 40 | 100 | 50 | 474 | 315 | 500 | -184 |
| 6 | 948 | 241 | 15 | 66 | 40 | 120 | 60 | 542 | 405 | 500 | -94 |
| 7 | 1106 | 291 | 41 | 72 | 40 | 140 | 70 | 655 | 451 | 500 | -49 |
| 8 | 1264 | 331 | 41 | 71 | 40 | 160 | 80 | 724 | 539 | 500 | 39 |
Otsus – ikka sama halb kui suvioder… Ei soovita!
Suvinisu
Suvinisu on olnud midagi, mida olen veel rohkem peljanud kasvatada kui suviotra – kartuses, et suuremad kasvatuskulud ja põuakartlikkus teevad sellest veelgi kehvema valiku.
Aluseks võtsin sisuliselt samad sisendid nagu odral, kuid väikeste eranditega.
- Suvinisu hind (III kat toidunisu) – 200 €/t
- 1 t saagi moodustamiseks vajab nisu 25 kg N, 5 kg P, 12 kg K
| Saak t/ha | Müügitulu €/ha | Muutuvkulud €/ha | Brutokasum €/ha | Püsikulud €/ha | Netokasum €/ha |
|---|---|---|---|---|---|
| 3 | 600 | 432.27 | 167.73 | 500 | -332.27 |
| 4 | 800 | 526.03 | 273.97 | 500 | -226.03 |
| 5 | 1000 | 644.79 | 355.21 | 500 | -144.79 |
| 6 | 1200 | 738.54 | 461.46 | 500 | -38.54 |
| 7 | 1400 | 841.30 | 558.70 | 500 | 58.70 |
| 8 | 1600 | 935.06 | 664.94 | 500 | 164.94 |
Netokasum on arvestatud ilma toetusteta.
Otsus – suvinisu hind on parem ja kuigi kasvatuskulud on kõrgemad, saab murdepunkti umbes 6,5 t/ha juures kätte, mis on pisut parem kui suviodral. Aga see ei tähenda, et see väga palju rohkem mõistlikum oleks kui suvioder või kaer
Kui valida suviodra ja suvinisu vahel, läheks pigem suvinisu peale – on olemas võimalus saada toidunisusse ja saavutada madalama saagikuse juures parem tulukus.
Hernes ja uba
Minul sai 2025. aastal sellest mullasöömisest kombainiga täiesti villand ja otsus on, et 2026. aastal ma hernest ei kasvata. Oa koristus oli päris lihtne, aga septembri lõpu koristus ja kartus, et talivilja ei jõua külvata, tõstavad riski.
Teeme kahe peale ühesuguse Exceli, võtan kasvatamiseks keskmised sisendid ja teeme järeldused.
Eeldused arvutuseks
- Kollase herne ja toiduoa hind – 230 €/t
- 1 t saagi moodustamiseks vajab hernes/uba 10 kg N, 4 kg P, 10 kg K
- Seeme maksab ca 120 €/ha
Taimekaitse
- Herbitsiid – 60 €/ha
- Putukatõrje – 15 €/ha
- Fungitsiid – 20 €/ha
Need on mõlema kultuuri keskmised väärtused. Herne puhul ei lähe teoorias neid nii palju vaja, aga tehnoloogiaid on erinevaid.
Tehnoloogia ja logistika
- Harimine – 2x randaal + külv (võib ka 1x tüükultivaatoriga)
- Kütusekulu kokku ~40 €/ha
- Kuivatus – 40 €/t
- Transport 100 km – umbes 10 €/t
| Saak t/ha | Müügitulu €/ha | Muutuvkulud €/ha | Brutokasum €/ha | Püsikulud €/ha | Netokasum €/ha |
|---|---|---|---|---|---|
| 2 | 460 | 397.20 | 62.80 | 500 | -437.20 |
| 3 | 690 | 468.30 | 221.70 | 500 | -278.30 |
| 4 | 920 | 539.40 | 380.60 | 500 | -119.40 |
| 5 | 1150 | 610.50 | 539.50 | 500 | 39.50 |
| 6 | 1380 | 681.60 | 698.40 | 500 | 198.40 |
Netokasum on arvestatud ilma toetusteta.
Otsus – hernega on asi üsna lootusetu. Isegi 2x madalamate püsikulude juures on miinus olemas ka 3 t/ha juures. Kui tihti te olete viimase 5 aasta jooksul vähemalt 3 t/ha koristanud? Mina olen umbes ühe korra.
Uba üle 4 t/ha saada on üsna harv juhus, aga hernest mööda maad koristada saagikusega heal juhul 2 t/ha on üsna sage.
Soovitus – külva uba. Kui sul on madalad püsikulud, siis kasvata ristikut või uba.
Mõni ütleb, et viska ristik maha ja asi korras. Kuid kui sinu püsikulud on nii suured, siis isegi ainult ristikut kasvatades ja toetust võttes on tulemuseks umbes 320 €/ha miinust. 3 t/ha oa juures on -278 €/ha. Riskid on ristiku puhul väiksemad, aga suurte püsikulude juures on vaja käivet hoida.
Kokkuvõte
Nagu karta oli, siis suvikultuuride kasvatamisega on miinus enam-vähem kindel. Seda mõjutavad eelkõige väetise hinnad ja vähemal määral kütus. Viljahinnad ei ole lihtsalt järgi tulnud.
Näiteks kui lämmastikväetis maksaks nagu varem, umbes 365 €/t, oleks suvinisu kasumlik juba 6 t/ha juures ja oder 6,5 t/ha juures. Kui aga jätta väetisehinnad samaks ja tõsta viljahinda – näiteks nisu 230 €/t ja oder 210 €/t -, oleks suvioder plussis juba umbes 5,2 t/ha juures ja suvinisu 5 t/ha juures.
Vaja oleks, et viljahind tõuseks umbes 15% – seda on oluliselt vähem kui sisendhinnad on tõusnud.
Põhisõnum – hetkel määravad mängu püsikulud ja saagikus. Kui need ei klapi, siis Excel väga armuline ei ole.
