Mind inspireeris kirjutama ühe jälgija küsimus ja minu arvates katastroofiline taliviljade olukord Lääne- ja Lõuna-Eestis. Minu väike info kogumine on toonud välja, et hävinud on 90+% talirapsi ja 80+% taliodra põldudest. Lisaks on olnud signaale talinisu ja isegi talirukki kehvast talvitumisest.
Olen taliviljade tähtsusest mitmes postituses kirjutanud nagu taliviljade ebaõnnestumise tagajärjed ja taliviljad ja kliima, aga seekord keskendun numbritele, miks on talirapsi kaotus põllumehele nii valus.
Kulud kasvatamiseks
Ülesanne ja eesmärk on kasvatada 3 t/ha saagikusega talirapsi keskmise viljakusega muldadel kasutades tavatehnoloogiat. Millised on kulud hektari kohta?
- Seeme 70 €/ha
- Väetis (120N/30P/70K/30S) 325€/ha
- Pestitsiidid ja mikroväetised 200€/ha
- Põllul tehtavate tööde kütusekulu (sh koristus) 60€/ha
- Kuivatus 50€/ha
Kokku 705€/ha
Lisame siia 250ha talu näitel püsikulud, kus on nii uusi liisitud masinaid kui vanasid väljaostetud masinaid, aastane liisingukulu koos intressidega on 55 000€
- Liisingukulu 220€/ha
Remondid, hooldus, amortisatsioon ca 25 000€ aastas
- Masinakulud 100€/ha
Palgal on üks töötaja, kes saab põllumajandusvaldkonna keskmist brutopalka 1500€. Tööandja palgafondi kulu on 25 000€ aastas.
- Palgafond 100€/ha
Kokku kulud ühe hektari talirapsi kasvatamiseks, mille saagi eesmärk 3 tonni on 1125€/ha
Püsikulud varieeruvad talude lõikes üsna suurelt ja siin ma mingisugust ülimat objektiivsust ei püüa taga ajada, aga usun, et need kulud on pigem konservatiivsed. Olenevalt ettevõtte laenukoormusest, mullaharimistehnoloogiast, töötajate arvust jne. võib eelnevale numbrile lisada 10% või isegi 20%
Vajalik saagikus, et tulla kuludega 0-i, on tänase talirapsi hinna (430€/t) puhul 2,62 t/ha. Tundub, et tõestasin, et väga lihtne on tulu teenida kui kasvatad 3 t/ha talirapsi?!
Vaatame talirapsi ja -rüpsi saagikust aastate lõikes. Statistikaameti andmetel aastatel 2012-2023 oli talirapsi ja -rüpsi keskmine saagikus 2,5 t/ha ehk kulude ja tulude tasakaalu saavutamine on üsna tõenäoline. Siinkohal ei väida ma, et kulude ja tulude tasakaal oleks põllumajandusettevõtete jätkusuutlikkust arvestades lahendus (tarvis oleks kindlasti ka investeerida), aga selle postituse mõttest lähtudes oleks vähemalt hea kui kulud tasa saaks.
Kui taliraps on surnud, kas on veel võimalust?
Nüüd juhtub kõige hullem ja taliraps hävib täielikult ning vajalik on ümberkülv. Tavaliselt külvatakse hävinud talirapsi põllule külvikorra säilitamiseks suviraps. Selleks on vajalik osta seeme, põld harida, külvata ning kuna suviraps õitseb peamiselt juulikuus, kus putukate rünne on väga suur, on vajalik teha ka lisapritsimisi, et saagikadu vähendada.
Väetise ning püsikulude juures ma muudatusi ei tee, kuna need jäävad sisuliselt samaks ka suvirapsi puhul. Juurde tuleb
- Seeme +70€/ha
- Kütusekulu põllutöödel +15€/ha
- Lisapritsimised +25€/ha
Lisame need lisakulud eelnevale 1125€ ja saame tulemuseks 1235€/ha ehk suvirapsi saak peab olema minimaalselt 2,87 t/ha, et kulud ja tulud oleksid tasakaalus. Statistikaameti andmetel on Eestis suvirapsi ja -rüpsi saagikus olnud ajavahemikus 2012-2023 keskmiselt 1,7 tonni. Suviviljade ja taliviljade võrdluses, üheksal juhul kümnest, on viimased alati saagikamad.
Kui on enam-vähem normaalne aasta ning ettevõtte keskmine suvirapsi saak tuleb 2 t/ha, siis kaotab põllumees igalt hektarilt -375€, isegi toetusi juurde liites (200€/ha) on kahjumiks -175€/ha.
Kokkuvõte
Tänases situatsioonis julgen öelda, et talirapsi hävimisega on ÄÄRMISELT raske ettevõttel kuludega isegi 0-i jõuda, rääkimata tulu teenimisest. Arvestades, et 2023 lõppes suurele osale põllumajandusettevõtetele miinusega ning võlgu ollakse ka eelmise aasta tarvikute eest, siis saab ainult palvetama asuda, et pärast sellist talve oli see viimane halb üllatus ja edaspidi on taimekasvuks väga soodne aasta!
