Ilmateade ja miks see põllumehele nii tähtis on
Selgitan pisut ilmateate ja selle täpsuse vajadust põllumehele.
Pea kõigi põllumajanduses tehtavate tööde planeerimine käib põhimõtteliselt ilmateate alusel.
Eesti sünoptikud on öelnud, et nad suudavad täpselt ette ennustada paari-kolme päeva, 7-10 päeva on sellise 50-60% tõenäosusega ning mida pikem periood, siis seda vähem usaldusväärne see on. Kliima on hetkel selline, et ennustamine on üsna tänamatu töö, on väga palju järske ilmastiku muutuseid, mis võivad prognoosi pea peale pöörata.
Mina vaatan esmalt paari päeva prognoosi, siis nädala prognoosi. Arvestan ka kuuprognoosiga, et saada aru milline trend võiks valitsevaks saada. See on küll vähe usaldusväärne, aga ega mul midagi paremat võtta ka kuskilt ei ole 😀.
Kasutan paralleelselt kahte ilma rakendust – Eesti Keskkonnaagentuuri ilm+ ja Yr.no.
Ilm+ abil saan traktoris vaadelda kohalikku ilma küla täpsusega, radariandmete ning Yr.no abil kontrollin ilm+ paikapidavust või lahknevust.
Vaatan ka Keskkonnaagentuuri veebilehelt nädala- ning kuuprognoosi, lisaks on seal võimalik vaadata radari prognoosi.
Lisaks kasutan aastatasuga Rainviewer’i rakendust, mis võimaldab vaadelda radari andmete põhjal konkreetse asukoha sademete hulka ning prognoosi järgmise 3h vihma kohta. Mitte ainult kenad graafikud, aga ka väga kasulik koristusperioodil.
Mõte on liikunud ka põllule paigaldatava ilmajaama hankimise peale, et saada veel täpsemaid andmeid kui radar ja prognoos, aga kuna mul on põllud väga laiali, võib selle kasu jääda väikeseks. Sellest võiks abi olla koristusperioodil, viin selle jaama kohta, kus on vaja koristama asuda ning selle asemel, et sinna kohale sõita, aega ja kütust kulutada, saaks vaadelda konkreetset seisu äpist.
Väetamine – Kevadel esimest väetusringi tehes jälgin temperatuure ja sademeid. Lämmastikväetise kasutamise efektiivsus sõltub sellest, millised temperatuurid valitsevad, kui taimekasv on aeglane ehk päevasoe püsib tugevalt alla 10ne kraadi ning ilmateade näitab, et järsku soojenemist lähinädalal ei tule, siis kaalun, kas ja kui palju on mõistlik lämmastikväetist anda. Kui temperatuurid on vaid paar kraadi üle nulli, jätan väetamise soojemasse perioodi
Tuleb vaadata ka sademete prognoosi. Väga kõva vihmasadu võib viia väetise mulla alumistesse kihtidesse, kust taimed seda kätte ei saa.
Teisalt, kui on olnud kuivem periood, mulla pealmine kiht on kuivanud ning vaja on veel teha teine või kolmas väetusring, siis on mõistlik teha seda enne sademeid, ideaalne on selline seenevihm, mis lahustab väetisegraanulid ning viib need taimede juurtele kättesaadavasse piirkonda. AGA põllumees võtab kogu vihma igasuguses vormis vastu. Nähes et vihma ei tule üldse, siis on mõistlik võibolla väetamine üldse ära jätta, raha kulub, aga taim ei omasta seda.
Külvamine – Tavapõllumajanduses see ei ole ehk nii tähtis kui mahepõllunduses, aga siiski, külvates külma mulda on oht, et kultuurtaim ei suuda piisavalt kiirelt kasvama hakata ning jääb umbrohtude (need kasvavad mistahes ilmastikuga 😂) varju. Umbrohud ja kultuurtaimed konkureerivad toitainete, vee ja valguse pärast ning kui umbrohud saavad hoo sisse enne kultuurtaime kasvu, jääb viimane ebasoodsasse seisu
Suureseemnelised kultuurid on tuntud aeglaselt idanejatena, näiteks hernes kasvab väga aeglaselt temperatuuridel alla 5 kraadi. On juhuseid kus seeme on 3 nädalat mullas olnud ja taim pole maapinnale tulnud. Selline pikaldane idanemine kulutab seemne varud ning kui lõpuks taim mullast välja tuleb, on taim nõrk ja saak võib olla rikutud. Eelistan külvata herne võimalikult sooja mulda ja võimalusel viimasena (teraviljad arenevad madalamate temperatuuridega kiiremini), olen külvanud ka esimesena ja tulemused on alati kehvemad olnud kui hilisematel külvidel.
Pritsimine – Jälgin temperatuuri, tuult ja sademeid. Taimekaitsevahenditel on sageli märgitud, mis on kasutustemperatuurid, üldiselt on see +5-10 kraadi pritsimise hetkel. Liiga madal temperatuur – vähene efekt või see puudub sootuks
Pärast pritsimist öökülm – lisastress või pöördumatu kahjustus taimele. Üldiselt prits seisab sellel päeval kui järgneval ööl on öökülma oht.
Tuul on põhiline taimekaitsetööde vaenlane. Eestis on lubatud pritsida kuni 4 m/s tuulega.
ja tuuleprognoosis vaatan, kas on võimalik pritsida ning kuna. Näiteks hommikupoolikul või öösel on tihti soodsamad tingimused. Teades kaua tööd kestavad, siis võib olla vajadus alustada hommikul paar tundi varem, et jõuaks pritsimised tehtud selleks ajaks kui tuul liiga tugevaks muutub.
Sademete prognoos aitab planeerida pritsimistööde lõppu, sest on aeg pärast pritsimist, ca 1-3h, millal ei tohi vihma tulla. Vihm peseb pestitsiidi maha ja tulemus nõrk või puudub.
Koristamine – Siin on ilmateade on kõige tähtsam tööriist. Koristuse ajal jälgin jooksvalt radarit, mis näitab vihmapilvede liikumist. See teadmine aitab mul planeerida järgnevaid tegevusi, kas ma kutsun vedajad põllule tagasi, kas jätan töö katki, puhastan kombaini ja panen luugid kinni jne või liigun järgmisele põllule
Pikemad prognoosid annavad sisendi, kas antud kultuuri koristusega on kiire või on mõistlik see põllule veel kuivama jätta. Kui põllul on vilja niiskus alla 20%, aga müüginiiskus on 13% ning prognoosi järgi on mitu päeva päikeseline ilm, siis lasen viljal põllul kuivada ning säästan koristuskuludelt.
Enne suuremat sajuperioodi on mõistlik (koristusküpsusel) koristada kultuure mis kardavad vihma – nisu (eriti kui on toidukvaliteet) ja põldhernes, mis lamandub väga kergesti. Nisu kuivab pärast vihma väga aeglaselt ning kaotab kiirelt kvaliteeti. Oder on aga vihma suhtes leplikum ning pärast väikest vihma on võimalik samal päeval koristust jätkata.
