Vahekultuuride kasvatus - minu külvamise eksperiment

Minu eelmine postitus rääkis küll raskest finantsolukorrast põllumajanduses, aga ma ei oleks põllumees kui raskusi nähes püssi põõsasse viskan. Praeguse olukorra leevendamiseks püüan leida lahendusi tulu teenimiseks ja kulude vähendamiseks.

Olen liitunud eAgronomi süsinikuprogrammiga ehk ma püüan juurutada enda põllumaal praktikaid, mille käigus seotakse süsinikdioksiidi. Vastavalt praktikatele hinnatakse minu poolt seotud CO2-te tonnides ning väljastatakse sertifikaat(did), mille müügist saan teenida lisatulu oma ettevõttele.

Süsiniku suuremaks sidumiseks tuleb rakendada mitmeid praktikaid:

Vähendada väetiste kasutust (igati teretulnud)
Vähendada mulla harimist (eelkõige tuleb loobuda kündmisest, eelistatult kasutada otsekülvi)
Jätta purustatud põhk põllule (olen seda teinud juba päris algusest)
Kasvatada vahekultuure (millele selles kirjutises ka keskendun)
Vähendada kütuse kulu (samuti teretulnud)

Need praktikad käivad minu suundumusega kokku ja kui nende rakendamisega on võimalik tulu teenida, siis võiks olla tegemist WIN-WIN situatsiooniga 👏

Kündmisest olen põhimõtteliselt loobunud, osasid põlde ei ole ma kündnud 7-8 aastat, seega oli selle praktikaga lihtne.
Otsekülv on tuleviku teema ja hetkesituatsioon ei soosi suure investeeringu tegemist, aga eesmärk on seatud, kuid lisaks rahale on vaja ka mõningaid eeldusi, millest olen ka blogis kirjutanud.
Põhu põllule jätmises ei ole kunagi küsimust olnud.
Kütuse kulu vähendamine on seotud peamiselt otsekülviga, väikeseid muudatusi saan ka praegu teha, aga praeguse tüükultivaatori põhise harimisega on suurt langust kulus raske saavutada.
Väetiste kasutuse vähendamine ja vahekultuuride kasvatus on omavahel seotud. Vahekultuurid toovad sügavamatest kihtidest üles ja “lukustavad lahti” seal leiduvad toitaineid + liblikõielised kultuurid jätavad järeltulevale kultuurile soodsa lämmastikufooni.
Vahekultuuride kasvatus annab süsiniku sidumisel suure efekti ning kõik muu hea sellega kaasnev (toitained, mitmekesisus, muld elab pidevalt, põuakindlus jne.) andis tõuke panustada sellesse praktikasse.

Ma ei peatu siin erinevate vahekultuuride headusel ja sobivusel, sest a. ma alles ise katsetan b. ma tean neist VÄGA vähe c. vaata punkte a ja b

Minu fookus on hoopis külvitehnoloogial. Minu viljavaheldus on selline: põldhernes-> talioder -> taliraps -> talinisu -> suvioder/kaer. Minu praktikas hakkaksid vahekultuurid järgnema talinisule ja suviodrale/kaerale. Hetkel ma ei näe, et taliviljale eelneva talivilja sisse võiksin ka vahekultuure külvata, kuna kasvuaeg jääb lühikeseks ja efekt väheseks, aga nagu põllumajanduses ikka, kõik võib muutuda.

Eestis on vahekultuure eesrindlikumad põllumehed katsetanud juba aastaid ja senini on praktika olnud külvata vahekultuurid pärast põhikultuuri koristamist, minu ajaraami selline viis ei tahtnud hästi sobida järgnevatel põhjustel:

vahekultuur jõuab vähe kasvada, eriti kui sügis tuleb jahe ning talv saabub vara
koristuse ajal külviga tegelemine minu majapidamises tööjõu ja tehnika nappuse tõttu ei sobi
mulla harimine ja külv on lisakulu

Seega hakkasin otsima variante, kuidas ma saaks vahekultuure külvata varem kui on aega ehk seisva vilja sisse ja kas ma saaksin mingisugused tööd ühildada. Väetisekülvikuga külvamine väikeseseemnelistele kultuuridele ei sobi minu tehnoradade laiuse, 36m, tõttu, peenike seeme lihtsalt ei lenda nii laialt. Otsingute tulemusel jõudsin sellise põneva agregaadini nagu Techneat Outcast https://www.techneat.co.uk/agricultural/browse-by-machine/outcast/outcast-v2/ ning maale toob neid Eestis Agritehnika https://www.agritehnika.ee/ Algselt on see masin mõeldud taimekaitsepritsile nälkjagraanulite laotamiseks, aga minus peituv algeline insener leidis, et see võiks väga hästi sobida ka vahekultuuride külvamiseks. Pritsile paigaldatuna saaksin külvata vahekultuure ja pritsida näiteks fungitsiidi samaaegselt. Otsustasin investeerida sellesse masinasse ning ühel kenal maikuu päeval seisis see minu pritsi küljes. Traktori ninas on 400l paak, dosaator ning ventilaator, mis puhub seemne pritsi taha olevasse jagamispeasse, kus see jaguneb 3 tsükloni vahel. Tsüklonite all on kettad, mis viskavad 12m laiuselt seemne laiali (36m), saan tööd teha ka 24m peal, siis töötavad kaks tsüklonit.

Tegin ka väikese katsetuse kaeraga ja tundus, et masin toimis. Vahepeal käis eAgronom ka selle imeloomaga tutvumas (mis oli Eestis kolmas ja teadaolevalt teine, mis tööd on teinud)

18. juulil proovisin külvata suviodra sisse ristikut, kuna see põld jääb 2024 aasta sügiseni haljaskesa alla, siis oli mõistlik enne vahekultuuride külvamist külvikut ka põllu tingimustest katsetada. Loomulikult enda rumaluse tõttu sai ristikut külvata vaid kolmandiku normist, aga muus osas tundus, et asi on ilus

30. juulil tegin vahekultuuride külviga algust, kultuurideks keerispea ja talivikk. Ka see külv ei läinud päris sekeldusteta ning tuli välja, et ventilaator ei jõua piisavalt kõvasti puhuda, et liigutada taliviki seemet, lisaks tsüklonid ummistusid 🤦 Lahenduseks vähendasin normi ja keerasin ventilaatorile peale lubatust 2* kõrgemad pöörded, tegi küll ingli hääli, aga vähemalt katki ei läinud 😀

Mis ma õppisin ja mida paremini teha

Vajalik on võimsam ventilaator (õnneks tehas pakub seda)
Voolikud on vaja vedada sirgemalt
Tsüklonite ummistusvõimalus on vaja likvideerida
Külvama peaks varem (eriti talivikki)
Kuna seemnete laotamine ei anna seemnele vajalikku mullaga kontakti, siis võiks proovida 10% 20% ja 30% suuremaid külvinorme kõrvuti ühel põllul, et saada aru, kas ja kui palju see taimede tihedust tõstab (jäi pisut hõredaks)
Katsetada erinevaid külviaegasid – näiteks 1,5 kuud enne koristust, 1 kuu enne koristust ja 0,5 kuud enne koristust

2. augustil külvasin tatra, keerispea ja kesaredise segu talinisu sisse, segasin selle kokku segumasinaga. Seekord sain normi õigeks, kuid taas kippusid tsüklonid ummistuma, lahenduseks käiasin auke suuremaks ning nüüd sai peaaegu tööd teha.Ja siis jäi ainult tulemust oodata.