Kõigepealt põhilised viisid mulla harimiseks
Kündmine – Mulla harimise sügavus alates 20cm. Kõige intensiivsem viis maad harida. Küntud on umbes sama kaua kui põllumajandus kui selline olemas on olnud. Hoolimata aastatuhandete pikkusest ajavahemikust on kündmine jäänud põhimõtteliselt samaks – enne uut külvi tuleb maakamar ümber pöörata ehk mulla alumine kiht tuuakse maa peale ning maapealne kiht koos taimejäänuste, umbrohtude jne. viiakse künnisügavusele ja kultuurtaimed saavad alustada kasvu puhta mulla pealt.
Minimeeritud harimine – Harimise sügavus paar cm kuni 15-20cm Minimeeritud harimise puhul ei toimu mulla ümberpööramist vaid segamine. Taimejäänused segatakse mullaga ning mullabakterite toimel hakkavad need lagunema. Ei lõhu mulla struktuuri nii palju kui kündmine, kuid umbrohtumuse piiramisel ei ole nii efektiivne.
Otsekülv – Harimise sügavust kui sellist ei saa välja tuua (piirdub see tavaliselt külvisügavusega), sest otsekülvi eesmärk on mulda mitte kuidagi segada või liigutada, et säiliks mulla struktuur ning külv toimub eelneva kultuuri jäänuste sisse
Kündmine – See on töö, mis mulle üldse ei meeldi ja ma künnan võimalikult minimaalselt😀 Aga miks minu meelest kündmine on väärt maa harimise viis?
Minu jaoks on viimasel ajal kündmine toimunud eesmärgiga mõni rohumaa põllumaaks muuta ja selleks ei ole paremat varianti kui kündmine. Esiteks matab ader edukalt heina, juurikad jne ja teiseks on võimalik põld korralikult siledaks saada vaid kündmisega
Suure koguse põhu matmine. Minul jääb põllule peenestatult, aga siiski on see vaja kuidagi “ära kaotada”, et tingimused talirapsi külviks oleks head. Paljud põllumehed künnavad talirapsi ette just põhu matmise eesmärgil ning samuti meeldib rapsile kobedam muld.
Umbrohtumuse piiramine.Kui soovid ideaalselt umbrohu puhast põldu, siis kündmine annab selleks tugevad eeldused. Kõik pealmises mullakihis olevad seemned keeratakse sügavale maasse kus nad üldiselt kaotavad oma idanemisvõime.
Kahjurite ja haiguste vastu võitlemine – Taimejäänused on ideaalne koht erinevate haiguste ja kahjurite pesitsemiseks. Nende matmine kündmisega vähendab oluliselt nende arvukust
Miks mulle kündmine ei meeldi
Võtab palju aega. Tegutsen üksinda peaaegu 300 hektaril ning ka põllud ei ole käe-jala juures ning ajakulu on tähtis. 4-ja hõlmalise pöördadraga künnan ca 10ha päevas, 6m tüükultivaatoriga teen 30ha päevas, vahe kolmekordne
Kulukas. Ader on tükk metalli, mida veetakse läbi maa ja seetõttu on kütuse- ja metallikulu märkimisväärne. Kütuse ning eelkõige varuosade hinnad teinud korraliku hüppe ja minu arvates ei kaalu kulud üles tulusid.
Kündmisega kaasnevad tööd. Minu puhul – kündmine ja 2 korda kultiveerimist/libistamist/rullimist, et saada põld siledaks ning külvivalmis. On ka tehnoloogiad nagu ka mullafreesiga külvik, millega saab kõik ühe töökäiguga teha, aga meil on liiga palju suuri kive, mis lõhuksid masina väga ruttu
Ei ole mullasõbralik – Vaieldav teema, sest uuringud annavad erinevaid tulemusi ehk mullale meeldib või mullale ei meeldi…Oma kogemuse järgi küntud põllud kannavad märjal ajal kehvemini ning samuti on kuival kevadel suur tuuleerosiooni oht.
Minimeeritud harimine – minu eelistatud viis põldude harimiseks. Aastaid kasutasin ketaskoorelit (tööorganid on kettad), nüüd kolmandat hooaega tüükultivaatorit (tööorganid on piid)
Kiirus – kündmisega võrreldes on ajavõit mitmekordne. Peaaegu üksinda töötades on ajakulu ülioluline ja märgadel sügistel ning kuivadel kevadetel ei soovi liigselt aega kulutada harimisele. Eestis on ajaaken ülioluline ning isegi mõned päevad hiljem külvatud vili võib anda saagi koristusel kehvemaid numbreid
Kulud – Kuna minimeeritud harimise agregaatidel on mullaga kokkupuutuv pind väiksem ning harimine toimub madalamalt, siis on ka metalli ning kütuse kulu hektari kohta väiksem
Mulla kandvus – Märjal kevadel või sügisel kannavad minimeeritult haritud põllud paremini kui küntud. Ketaskoorel pigem kipub mulda liiga kinni tampima ja tekivad liigniisked alad, aga tüükultivaatoriga haritud põllud on järjest parema veerežiimiga.
Erosiooni kaitse – Mullale jäävad taimejäänused on kaitseks tuule eest, mis võib kanda ära kõige viljakamad mulla pealmist kihti
Kuigi minu eelistus on minimeeritud harimine on sellel ka mõned miinused
Taimejäänustega toimetulek – Ükskõik kui head agregaati sa ei kasutaks, suur hulk põhku on alati probleem. Tavaliselt on vajalik teha mitu harimist ja endiselt ei saa põld nii hea kui kündmisega
Põllu siledus – Suurtel kiirustel on kipuvad agregaadid põllul hüppama, eriti kui on palju kive või sa harid külvi suunaga paralleelselt ning see võib põllu jätta laineliseks. Lainelise põllu siledaks saamine nõuab aastaid või siis kündmist, arvake kust ma tean…
Agregaadi valik – Kui sul on erinevad mullad, siis peab olema tähelepanelik tihendusrulli valikul. Mina eelistan rasket metallrulli, mis lõhub mullakamakaid ja jätab korralikult tihendatud korrapärase pinna. Aga, et kergel mullal võib rull “uppuma” hakata ning tõmmata mullavalli keset põldu.
Ilma faktor – Künda saab põhimõtteliselt iga ilmaga – vihmast-lumeni, seni kuni traktori rattad tühja ei pöörle. Minimeeritud harimise agregaatidega poriga tööd teha ei saa, sest tihendusrull ei pöörle enam
Otsekülv – Harimisviis, mille poole ma tahaksin liikuda. Mis meeldib?
Kiirus – Võrreldes isegi minimeeritud harimisega on otsekülv veelgi kiirem, sest ainuke agregaat, millega sa põllul nö. mulda häirid on külvik. Sellega paned otse eelneva kultuuri jäänuste sisse seemne ja väetise ühe töökäiguga
Kulude kokkuhoid – Mulla harimine on kütusekulukas töö, samuti kuluvad mullaga kokkupuutel agregaatide tööorganid. Kui sul on ader, randaal, tüükultivaator ning külvik, siis on sul suur hulk masinaid, mis vajavad kõik periooditi kuluosasid. Lisaks on need masinad ka vaja osta, mis tähendab kümneid kui mitte sadu tuhandeid eurosid investeeringuid.
Mullerosioon – Kuna põllul on pidevalt kas kultuur kasvamas või eelneva kultuuri kõrred/jäänused, siis põhimõtteliselt paljast mulda ei ole, mida võiks tuul ära kanda
Mulla parem tervis – Suurem vihmausside arvukus, parem veereziim, parem kandvus märja ajal, suurem põua- ja liigniiskusekindlus. Samuti on otsekülvil oma roll ,praegusel ajal väga tugevalt esile tõusnud süsinikujalajälje vähendamisel.
Otsekülv. Millised väljakutsed?
Õppimisaeg – Minu arusaamise järgi päriselt nii ei ole, et müün mullaharimistehnika maha, ostan otsekülviku ja kohe läheb kõik samamoodi edasi. Vaja on tunda oma muldasid, põlde, vajalik on korralik viljavaheldus, taimekaitse jne. Arvatavasti teed algusaastatel vigu ning maksad kooliraha.
Taimekaitse – Taimejäänused on ideaalne koht kahjurite ja haiguste jaoks ning ka umbrohtusid on rohkem, seega on vajalik korralik taimekaitseprogramm ning arvatavasti pritsimisi on rohkem kui vähem. Arvestades, et Euroopa Liit liigub taimekaitsevahendite vähendamise suunas, siis on see mõttekoht kuidas oma põldudel toimetada nii, et saagis ei teeks olulisi järelandmisi
Põldude korrasolek – Põllud võiks olla võimalikult siledad, et taimede tärkamine oleks ühtlane ning põllul töötamine pritsiga või kombainiga ei oleks pidev küngastest ja lohkudest läbisõitmine, mis kulutab asjatult masinaid. Kui sõidad näiteks roopad põllule, on vajalik seda harida või lausa künda, mis nullib otsekülviga saavutatud mulla tervise paranemise
