Tänane kuupäev on 10. jaanuar 2025, mis tähendab, et on aeg võtta kokku üks põllumeeste jaoks alati kuum teema: saagid! Mõned räägivad neist ülepaisutatult, teised pooltõdesid, aga mina kirjutan, kuidas asjad tegelikult olid. Mis annab mulle kindluse, et võin oma saake objektiivsetena esitleda?
Minu arvestus põhineb järgmistel andmetel:
- Kombaini saagikuse andur: Kui see on korralikult kalibreeritud koos niiskuseanduriga, on andmed üsna täpsed. Viga on aastate lõikes umbes 5%. Andurit kalibreerin vastavalt kokkuostja kaalu näitudele.
- Müüdud vilja kogus kokkuostjale: Saagikuse arvestusse läheb ainult see kogus, mille eest ma reaalselt raha saan. Niiskus, prahisus ja muud tehnilised kaod on maha arvestatud.
- Omaseemne arvestus: Sügisese külviseeme kaalutakse puhtimise ajal. Kevadseemne kogus määratakse silma järgi, hinnates kogust tornis. Silmamõõt on aastatega piisavalt täpseks saanud – eksimus jääb umbes -5 kuni +5 tonni vahemikku. Arvestades, et kogusaak on ca 1000 tonni, siis see on üsna marginaalne möödapanek 😀
Kõiki neid asjaolusid arvestades võin öelda, et edaspidi võib oodata, kui mitte puhast kulda, siis vähemalt hõbedat! 😊
Hooaeg 23/24
Pikk sügis 2023ndal aastal kasvatas viljasid ja eelkõige rapsi päris võimsalt ning mure talvitumise pärast oli juba siis aktuaalne. Aasta 2024 algas nädala kestnud -29 kraadise temperatuuridega, kui minu põldudel oli vaid 2-3cm lund. Soojad ja külmad vaheldusid ning põldudele tekkisid päris korralikud järved. Kevadtööde alguses oli selge, et taliraps ja talioder on elus, talinisu oli küll pihta saanud „järvistutega“ kuid oli ikkagi üsna rahuldavas seisus. 9. mai paiku tabas meid öökülm kus temperatuurid kukkusid lausa -8 kraadini ning edasi saabus kuuajane põud. Karta oli, et saak oli pihta saanud ning mina tegin ka väetamisplaani ümber. N-i tasemed, mis ei ole mul kunagi liiga kõrged olnud, said veel kärbitud.
Järgnevalt vaatame tulemusi lähemalt, alustades kõige paremast ja lõpetades halvimaga.
Tulemuste jaotus
Andmed on esitatud järgnevalt:
- Kultuur ja pindala
- Sort
- Kevadine N (toimeaine kg/ha)
- Saagikus (kultuuri keskmine, varieeruvus põldude lõikes)
- Muutuvkulud (väetis, taimekaitse, seeme, masinate kütusekulu)
- Brutomarginaal (müügihind × saak – väetis, taimekaitse, seeme, masinate kütusekulu)
- Kommentaar
Talinisu – 88 ha, 8 põldu (4 ha hübriid, 84 ha liinsort)
- Sort: „Informer“ (omaseeme), „Hyacinth“ (ostuseeme)
- Kevadine N: Liinsort 86–152 kg/ha, hübriid 76–79 kg/ha
- Saagikus: 5,7 t/ha
- Varieeruvus: 4,2–6,4 t/ha
- Kulu: 570 €/ha
- Brutomarginaal: +537 €/ha
- Kommentaar: Talinisu osutus kõige kasumlikumaks kultuuriks. Üllatus? Mitte väga, kuigi arvasin, et kaer ja hernes võiksid olla lähemal. Vähese N-i kasutamisega saavutasin tänavuse aasta kontekstis väga korralikud tulemused. Muide, hübriidnisu andis 76 kg N-i juures 6,3 t/ha – potentsiaali on!
Talioder – 18 ha, 2 põldu
- Sort: „Wallace“ (omaseeme)
- Kevadine N: 91–94 kg/ha
- Saagikus: 5,56 t/ha
- Varieeruvus: 5,31–5,65 t/ha
- Kulu: 467 €/ha
- Brutomarginaal: +394 €/ha
- Kommentaar: Arvestades, et paljudel põllumeestel hävis talioder täielikult, olen oma tulemustega rahul. Biomassi oli küll palju, aga tera jäi kuumaperioodi tõttu liiga kergeks. Mahukaal oli 620 g/l ümber.
Kaer – 37 ha, 2 põldu
- Sort: „Symphony“ (ostuseeme)
- Kevadine N: 82–91 kg/ha
- Saagikus: 4 t/ha
- Varieeruvus: 3,8–4,1 t/ha
- Kulu: 350 €/ha
- Brutomarginaal: +468 €/ha
- Kommentaar: Uus kultuur minu jaoks. Kuna kaera hind oli/on hea, otsustasin, et külvan osaliselt odra asemel kaera ja õigesti tegin. Raskusi oli pisut toidukaera kvaliteeti saamisega, kuid naabrimehe sahtkuivatis ringi käiamine aitas mahukaalu kenasti üle 540 g/l kohta ning sellega päästis ka minu kasumi. 2025 kasvatan kindlasti edasi!
Põldhernes – 55 ha, 3 põldu
- Sort: „Symfony“ (omaseeme)
- Kevadine N: 0–31 kg/ha
- Saagikus: 3 t/ha
- Varieeruvus: puudus
- Kulu: 283 €/ha
- Brutomarginaal: +459 €/ha
- Kommentaar: Tegin katse. Ühele põllule ei pannud väetist, vaid üks herbitsiid ja üks insektitsiid. Teisele põllule panin korralikult väetist, mitu insektitsiidi, fungitsiidi, mikroväetised jne. ning tulemus oli mõlema põllu puhul täpselt sama – 3 t/ha. Järeldus on see, et kuna hernes nagunii lamandub, siis ei ole mõtet sinna väga palju panustada.
Taliraps – 40 ha, 5 põldu
- Sordid: „Akilah“, „Annabella“ (ostuseemned)
- Kevadine N: 83–112 kg/ha
- Saagikus: 1,6 t/ha
- Varieeruvus: 0,9–1,9 t/ha
- Kulu: 680 €/ha
- Brutomarginaal: -14 €/ha
- Kommentaar: Sama jutt nagu taliodra puhul, hea, et alles jäi. Talvekahju põhimõtteliselt puudus. 12.08 külvatud „Akilah“ andis pisut parema saagi kui 04.08 külvatud „Annabella“ Üldiselt tegin ise vigu+ilmastik ei aidanud ka kaasa ning selline see tulemus tuli. Õnneks ei pingutanud väetisega üle. 2025 proovin paremini.
Suvioder – 19 ha, 2 põldu
- Sordid: „Feedway“, „Eversti“ (ostuseemned)
- Kevadine N: 89–90 kg/ha
- Saagikus: 0,6 t/ha
- Varieeruvus: 0,4–0,8 t/ha
- Kulu: 418 €/ha
- Brutomarginaal: -330 €/ha
- Kommentaar: Katastroof. Kuivus ja hüpikpoilane hävitasid saagi täielikult. Ostuseeme lisas kahjumit juurde. Ilmselt viimane kord, kui suviotra kasvatan.
Kokkuvõte
Kas hektarilt teenitud raha tundub hea? Siiski, siinkohal on arvestatud vaid osa tulude-kulude võrrandist. Kui lisada juurde maamaks, liisingud, laenud, remondikulud, palgakulud, kuivatus- ja transpordikulud ning muud fikseeritud kulud, muutuvad kasuminumbrid märgatavalt väiksemaks ja kahjumid suuremaks. Kuna fikseeritud kulud erinevad tootjate lõikes suuresti, võiks igaüks need ise täpsemalt välja arvutada.
Selline arvestus võimaldab teistel tootjatel võrrelda, kas nad on oma sisendite kasutamisel minust efektiivsemad või hoopis vähem efektiivsed.
Lisaks sõltub palju hinnast, millega saak müüakse. Näiteks augustis müüdud talinisu oleks hektari marginaalist kaotanud julgelt üle 100 euro.
Kas ma olen muutuvkuludes piisavalt efektiivne? Tõenäoliselt mitte – alati on võimalusi kokku hoida. Neid postitusi kirjutades saadud tagasiside abil proovin ka ise paremini majandada.
