Viimase kahe aasta ilmastik on toonud meile päris ohtralt sademeid. Isegi 2026. aasta, mis algas kuivalt, on osutunud augusti keskpaigaks üsna sajuseks. Sellistel aastatel tulevad eriti hästi välja põldude veerežiimi ja mulla struktuuriga seotud probleemid.
- aastal jäid minu viljad mõnel põllul sõna otseses mõttes „jalgupidi külma lompi“ isegi mitmeks kuuks. Paul-Techi mullajaam näitas ühel talinisu põllul praktiliselt katkematut liigniiskust alates külvist kuni koristuseni. Hoolimata suurtest sisenditest jäid nii saak kui ka kvaliteet tagasihoidlikuks.
Loomulikult oli tegemist ekstreemse aastaga ning kõiki probleeme ei saa panna ainult mulla tihenemise arvele. Samas näitas penetromeetriga tehtud mõõtmine, et umbes 30–35 cm sügavusel oli põllul selgelt suurema vastupanuga kiht. See võis olla üks põhjustest, miks vee liikumine mullas ja taimede juurestiku areng olid häiritud.
- aasta sügisel sain oma põllul katsetada Agripartneri maaletoodavat Evers Ferro rohumaade sügavkobestit. Tingimused polnud tegelikult selle töö jaoks ideaalsed, sest muld oli liiga märg, kuid masina tööpõhimõte ja tulemus pakkusid mulle piisavalt huvi, et otsustasin kirjutada PRIA-le toetustaotluse ning masina enda majapidamisse soetada.
Minu enda põllud on praegu veel valdavalt kultuuride all, kuid esimese korralikuma katse sain teha ühel rohumaal, kus on aastaid olnud probleeme liigniiskusega. Umbes viis hektarit sellest alast jääb peaaegu igal aastal vähemalt osaliselt niitmata, sest muld ei kanna masinaid.
Muideks, pakun selle masinaga ka teenust.
Võta ühendust kaarliagro@kaarlitoa.ee
Ka seal näitas penetromeetriga mõõtmine umbes 30 cm sügavusel tugevalt suurenevat mullatakistust. Seadsime masina töösügavuseks umbes 35 cm. Sügavkobestamisel pole eesmärk minna võimalikult sügavale, vaid töötada veidi allpool tihenenud kihti. Ferro võimaldab töötada ka kuni umbes 50 cm sügavusel, kuid kui probleem asub kõrgemal, tähendab suurem töösügavus eelkõige suuremat kütusekulu ja detailide kulumist.
Pärast kobestamist tegime samades kohtades uued mõõtmised. Penetromeeter läbis varasema suurema vastupanuga kihi märgatavalt lihtsamalt ning selget takistust samal sügavusel enam ei olnud.
Mõõtmised on siiski ainult üks osa loost. Mõni päev hiljem käisin rohumaad uuesti vaatamas. Öösel oli sadanud umbes 12 mm vihma ning visuaalselt oli näha, et kobestatud aladel ei olnud pinnas enam nii märg kui varem probleemsetes kohtades. See on praegu küll ainult esimene tähelepanek, mitte veel tõend pikaajalise mõju kohta.
Minu enda põldudel on samuti mitmeid kohti, kus tihenemise probleem võib olla suurem — eelkõige põlluotsad, ümberkeeramiskohad ja muud intensiivsemalt sõidetavad alad. Plaanin enne taliviljade külvi võimalikult paljud probleemsed kohad üle vaadata, mõõta ning vajadusel sügavkobestada.
Eversi enda katsetes on sügavkobestamise puhul täheldatud mõju mulla veerežiimile nii märgades kui ka kuivades tingimustes. Kui suur ja püsiv mõju minu muldadel tegelikult olema saab, seda tahan järgnevate hooaegade jooksul ise jälgida.
Hoian teid kursis, kuidas masin erinevatel põldudel töötab ning kas esimesed positiivsed tähelepanekud ka pikemas perspektiivis kinnitust leiavad.
