Alates 2024. aastast olen koostöös Euroriskiga kindlustanud oma põlde põua, tormi, rahe ja talvekahjude vastu. Suviviljade puhul olen hüvitist saanud juba kahel korral – 2024 põua ning 2025 rahe/tormikahju eest.
Sel kevadel sain esimest korda päriselt näha, mida tähendab talivilja talvekahju kindlustus praktikas.
Taliviljade puhul on suurim risk pikk periood külvi ja koristuse vahel. Sügisel võib põld minna talvele ideaalses seisus, aga kevadel lume kadudes vastu vaadata täielik katastroof. Viimaste aastate ilmastik on muutunud nii ettearvamatuks, et selliste riskide maandamine tundub järjest vajalikum.
2025/26 kindlustasin 120 ha talinisu ja 54 hektarit talitritikalet. Kindlustamisel määrab kindlustusvõtja ise oodatava saagikuse ja saagi hinna. Sellest oleneb kindlustusmakse, aga ka saadav hüvitus
Mis see maksab?
Minu andmete põhjal kujunes 174 hektari taliviljade kindlustusväärtuseks umbes 174 000 eurot. Ehk lihtsustatult arvestasin, et hektar talivilja võiks normaalsetes tingimustes tuua vähemalt 1000 €/ha tulu.
Kindlustusmakseks kujunes natuke üle 8200 euro ehk 47 €/ha. Ühelt poolt on see, arvestades riske, täitsa mõistetav summa. Aga ausalt öeldes on seda raha praegusel ajal ikkagi väga valus maksta.
Õnneks on meil Eestis olemas PRIA poolt meede põllumajanduskindlustustoetus. Ja selle meetme abil on võimalik saada kindlustusmaksele toetust 70% ulatuses. Minu puhul oli toetuse suurus 5740 eurot ning mina pidin oma hoiupõrsast leidma 2460 eurot ehk umbkaudu 14 €/ha. Arvestades, et näiteks talinisu kasvatamine võib maksta sisendite ja töödena 400-500€/ha, siis 3% sellest summast kindlustusele kulutada on juba päris adekvaatne tegevus.
Mul „õnnestus“ kindlustuse toimimist näha
22-hektariline talinisu põld läks talvele vastu heas seisus. Aga lume alt välja tulles oli pilt teine – read kohati kadunud, põllul suured tühjad laigud. Ma veidike ikka lootsin, et äkki läheb paremaks. Ootasingi mõnda aega, kuid tundus, et läheb vist hoopis hullemaks 😀
Helistasin Euroriskile. Ekspert tuli kohale, droon lendu, väike põllujalutus ja asi selge, täielik häving. 100%!
Pärast sellist otsust on põllumehel vaba voli, kas ta jätab põllu nii nagu on või külvab sinna miskit muud. Mina otsustasin sellel hetkel, kuna ka ilmamudelid lubasid taaskord põuast kasvuhooaega, et külvan sinna põllule kanepi.
Palju ma sain hüvitist?
Hüvitiseks kujunes umbes 5500 eurot ehk 250 €/ha.
Selleks hetkeks olin põllule kulutanud umbes 150 €/ha väetiste, taimekaitse ja tööde peale. Ehk kindlustus kattis sisuliselt tehtud kulud ning jättis midagi alles ka ümberkülvi jaoks.
Kui arvestada maha ka minu enda kindlustuskulu ehk omaosaluse mõju, jäi lõpuks “päriselt kätte” umbes 3000 eurot ehk ligi 150 €/ha. Sain tehtud kulud tasa!
Kindlustusmakse minu jaoks: ~14 €/ha
Hävinud põllu hüvitis: ~250 €/ha
Tulemus: Tehtud kulud said kaetud
Järeldus
Minu jaoks on asi ikkagi üsna lihtne, talinisu hävis nagunii ja ma oleks pidanud selle kahju ja ümberkülvi omast taskust kinni maksma, kuid kindlustuse puhul on mul pärast talinisu hävingut vähemalt tehtud kulud kaetud. Ja arvestades seda, et tegelikult laotatud väetis jääb mulda külvatava kultuuri jaoks, siis kattis kindlustus ka vähemalt põhiväetise järgneva kultuuri jaoks.
Juhul kui hävinud oleks näiteks 50 hektarit nisu, siis oleks hüvitise suurus olnud 12500 eurot. Arvestades maha omaosaluse (ca 2500€) ja tehtud kulud (ca 7500 eurot), siis jääks ka ümberkülviks ca 2500 eurot ehk näiteks külvitööde kulud on kaetud ka siis kui omaosalus maha arvestada.
Kahe aasta jooksul on mul põllumajanduskindlustust vaja läinud kolm korda. Ma väga loodan, et tegemist on lihtsalt halva õnnega – aga sisimas tundub, et põllumajanduse riskitase on päriselt muutunud.
Ja just sellepärast näen ma täna kindlustust pigem riskijuhtimise tööriista kui lihtsalt lisakuluna.
