Ma olen aastaid kasvatanud oma põldudel välismaiseid sorte ja seda väga kindlal põhjusel – üldiselt on mujalt pärit sordid saagikamad. Eestis aretatud on küll leplikumad meie kliima ja mullastiku suhtes, kuid see tähendab, et tippsaaki ei pruugi saada. Põllumehed, vanad kapitalistid, muidugi tahavad aina rohkem ja rohkem 🙂 Ja eks viljelusvõistluse tulemused näitagi, et rekordid, teised, kolmandad jne. kohad on tulnud saksa, taani, norra jne. sortidega. Aga äkki saab Eesti sorti kuidagi muudmoodi väärtuslikuks muuta?
Vaata videopäevikut Youtube’ist
5 videolugu, mis põllul seni on tehtud – vaata siit!
Eellugu
Käisin mina juulikluus METKi põllupäeval (muideks pitsarullid olid imemaitsvad!), vaatasin katseid, kuulasin tarka juttu, lobisesin teiste põlduritega ja ka talinisu katse juures kuulasin Reine (kes on üks selle sordi aretajatest) jutu ära, kus ta mainis, et sort “Perenaise” on heade küpsetusomadustega toidunisu sort. Ja kui arvate, et mul lõi samal hetkel pirni põlema, langes täht ja minu elu täitus eesmärgiga, siis seda mitte. Mõtlesin hoopis, et ilus ja mõnus soe ilm on, õhtul teeks parem grilli 🙂
Aktuaalseks muutus see teema hoopis augustis. 2023. aasta suvel külvasin ühele põllule oma peenseemne/vahekultuuri külvikuga ristiku. Mitte, et ma väga ristikut oleks tahtnud kasvatada, aga mul oli plaanis osasid põlde gruppidessse koondada (parema logistika eesmärgil) ning selleks oli vaja seal teha teraviljakasvatuses väike katkestus. Koristus sai läbi, varane oder andis tervelt 1,56t/ha, mis tegi kurvaks, aga oleks ma vaid teadnud, mis toob 2024, oleks ma olnud superõnnelik 🙂
Hakkasin ristiku kasvamist ootama, seda ei tulnud, kuna 2023 oli nii hull põud ning ristiku asemel hakkas kasvama hoopis võilill. 2024. aasta maiks oli võilill vallutanud terve põllu – ilus vaatepilt tavainimesele, valus põllumehele. Niitsin võililled maha, paar kuud vältisin sellel põllul käimist, sest kes tahab mingit umbrohtu oma põllul näha, olgugi, et ilus kollane… Augustis võtsin julguse kokku, läksin põllule ja tuli välja, et vahepeal on ristik ennast leidnud ning asunud kasvama. Tore ja kuna samasse gruppi kuuluvatele põldudele oli plaanis talinisu külvata, siis oligi plaan valmis, et külvan “Informeri” ristiku järele ja asi tahe.
“Informer”? See pole ju Eesti sort “Perenaise”?!
Õige, oleksin peaaegu, et lihtsama vastupanu teed läinud. Aga samal ajal “Informeri” plaaniga oli mul toimunud kirgastumine sellessuhtes, et mina väikese ettevõttena ikka päris teraviljakasvatusega ära ei ela. Vaja oleks liikuda oma toodangu väärindamise suunas. Sellele andis indu veel üks Noortalunike liige, kes uuris, kas ma ei tahaks tema veskis toidunisu jahuks jahvatada? Mul toidunisu sellel hetkel polnud, aga äkki ma saaks selle järgmisel aastal omale kasvatada?! Okei, toidunisu sorte on paras ports, enamuses ikka välismaised, saagikad toidunisu sordid. Plaan ju igati äge – palju saaki=palju jahu=palju teadagi mida.
Minule aga tuli meelde Reine räägitud põllupäeval ja no mis saab rohkem sinimustvalge olla kui eesti põllumees nimega Tõnis, kasvatab Eesti asuval põlisel põllumaal, Eestis, Eesti teadlaste poolt aretatud toidunisu sorti “Perenaise”. Eesti lipuvärvides prillid ees uurisin Reinelt, kuidas seda nisu kasvatada (külvad, väetad, koristad saagi – lihtne), tellisin METKist seemne ära ja nüüd on minu asi sellest edulugu vormida või hoopis näidata oma diletantlust nisu kasvatamisel. Igal juhul saab põnev teekond olema.
Matsi põld
Mul on parajalt vähe põlde ja seetõttu on neil kõigil nimed, et ise paremini orienteeruda ja ka pereliikmetele selgitada, kus ma praegu asun. Mõned põllumehed kasutavad ka numbrite süsteemi, mulle meeldib põlde isikustada vastavalt nende omanikule (Ahto), katastrinimele (Matsi), asukohale (Mäe), omadustele (Turba) või tunnetele (Vargamäe).
Põllu suurus: 8,5 ha
Mullastik: kerge liivsavi (objektiivselt parim muld, kus põllukultuure kasvatada)
Makrotoitainete vajadus: Fosfor (P) – keskmine kuni suur; Kaalium (K) – keskmine kuni suur
Saagid:
- 2023 Suvioder 1,58 t/ha 🙁
- 2022 Talinisu 5,57 t/ha 😐
- 2021 Taliraps 2,48 t/ha :/
- 2020 Talioder 6,84 t/ha 🙂
- 2019 Põldhernes 3,33 t/ha 🙂
Saagikuse poolest täitsa okei põld ja talinisu kasvatamiseks tundub ka sobivat.
Tehtud tööd
- 18. juuli 2023 – Punase ristiku külv, 15 kg/ha, Techneat Outcastiga seisva vilja sisse
- 23. juuli 2023 – Varajase Odra “Hermanni” koristus. 2023 kestis põud minu talus 7. maist kuni 2. juulini ning ERITI varajane oder kardab põuda hirmsasti ja sellest ka saaginumber 1,58 t/ha, mis tegi üsna nõutuks. Aga mis teha, järgmine aasta tuli veel hullem 😀
- 2024 mai – hea sõber ja naaberpõllumees kiitis minu ilusat võilillepõldu. Läksin vaatama – õudne, ristikut pole, ainult kollased lilled igalpool. 24. mail panin niiduki järgi ja niitsin need võililled maha. Naabrimehel vähem võimalust keelt teritada ja mul ka süda rahul 🙂
- 13. august 2024 – Matsit külastades saabus uus šokk ning seekord meeldiv, ristik oli end üles leidnud ning asunud hoogsalt kasvama.
- 23. august 2024 – Niiduk uuesti järgi ja niitsin (purustasin) nüüd küll ristikupõllu ära, et oleks võimalik seda harida.
- 26. august 2024 – Mõned päevad pärast purustamist harisin põllu tüükultivaatoriga Horsch Terrano 6FX. Põllupilt teab mis hea ei jäänud, kuna mõned võilille/ristikumättad ei tahtnud laguneda ning jäid väikeste küngastena põldu ikkagi “ilustama”. Plaanis oli üks harimine veel teha, seega polnudki eesmärk ühetöökäiguga kõike korda teha.
- 3. september 2024 – Külvasin 190 kg/ha väetist NPK 10-26-26 ning toitaineid sai põld järgmiselt: N 19 kg/ha, P 21 kg/ha, K 41 kg/ha. Kevadel lisan olenevalt saagipotentsiaalist (5t või 6t/ha) NPKd veel pealtväetisena juurde.
- 4. september 2024 – Põld sai veel korra tüükultivaatoriga üle käidud, pilt jäi juba palju parem, kuid siiski pisut muhklik. Aga mul polnud enam väga mõtet seda kraapida ka.
- 7. september 2024 – KÜLV. Kõige tähtsam töö, põllu sünnipäev. Külvasin 400 idanevat seemet m2 kohta nagu mulle METKist soovitati.
- 25. september 2024 – Sügisene umbrohutõrje 0,2 l/ha Legacy 500SC-ga (diflufenikaan 500 g/l). Olukord põllul oli päris äärmuslik, soe ja vihmane sügis oli andnud umbrohtudele sellise hoo sisse, et nisu mõnes kohas ei tahtnud väga väljagi paista + “sõber” võilill oli ka taas kasvama asunud. Kuna ma glüfosaati sellel põllul ei kasutanud (äkki oleks pidanud?) ja seda põldu ma ka ei kündnud, siis umbrohufoon oleks talve saabudes olnud kohutav ning seadnud kahtluse alla selle nisu talvitumise.
- 28. oktoober – Sügisene haiguste tõrje fungitsiidiga Input 0,5 l/ha. Viimastel aastatel on järjest soojemad ja pikemad sügised olnud soodsad taimehaiguste arenguks. Näiteks pruunrooste (mida leidus sellel põllul) ning jahukaste on järjest rohkem levinud. METKi koostatud integreeritud taimekaitse põhimõtteid järgides otsustasin, et see pritsimine fungitsiidi poolnormiga on vajalik ja mõistlik + lisaks kaitse ka lumiseene vastu (ebasoodsa talvel puhul võib hävitada taimestiku niimoodi, et on vajalik ümberkülv). Minu enda kogemused ja katsed sügisese fungitsiidiga on näidanud, et alad, mille olen jätnud meelega pritsimata, on väga tugeva kahjustusega, taimestik 50%-100% hävinud.
3. november
Tänase seisuga on, loodetavasti, kõik tööd tehtud ning põld võib talvele vastu minna. Ilmateade on aga hetkel heitlik ja meile lubatakse lausa lumevabu jõule. Eks põllumehele on ikka kõige parem variant see kui maa külmub esmalt ära, saabub krõbedamate külmakraadide eest kaitsev lumi ning siis põld vaikselt tiksub kuni kevadeni. Kuidas see kõik tegelikult läheb, näeme vähem kui 6 kuu pärast 🙂
