Postitus valmis koostöös EURORISKI-ga
Lubasin, et hoian teid kursis, mis sai minu kindlustatud suviodrast ja -kaerast.
Kõik, kes Eestis põllumajandusega on kokku puutunud, teavad, et aasta oli järjekordselt päris raske, taas oli umbes kuu aega põuda, mis ähvardas (paljuski hävitaski) suviviljade saaki.
Minu huvi põuakindlustuse vastu oli puhtalt praktiline – näha, kas see töötab ja kui palju sellest kasu võiks olla riskide juhtimisel? Pealegi andis lähinaabrite, Läti ja Leedu, positiivne kogemus teatud määral julguse kindlustusega katsetada. Näiteks Lätis on Euroriski poolt kindlustatud umbkaudu kolmandik põllupinnast.
Kuidas kujunes minu kindlustusmakse?
- Kokku kindlustasin põllukultuure 54,17 hektaril, kaera 35,1ha ja suviotra 19,07ha.
- Põldude kindlustusväärtuseks kujunes tolleaegse saagiprognoosi ja hindade alusel veidi üle 48 000€.
- Kindlustusmakse oli 3,3% kindlustusväärtusest – 1598,62€
- Hektarite peale jagatuna teeb see hektari kindlustushinnaks 29,5€/ha ehk ekvivalendina umbes 1x tuulekaera tõrjet või alla 30 kg lämmastikku hektari kohta.
Headel aegadel võis mõelda, et mis see mõnikümmend eurot hektari kohta ikka tähendab?! Tänases seisus on aga iga euro arvel ning ega minulgi ei ole väga suurt huvi kindlustada sellise summaga ÄKKI (kuigi tundub, et see vist on hoopis uus normaalsus) juhtuva asja vastu.
AGA, õnneks on Eestis PRIAl olemas põllumajanduskindlustustoetuse meede , mille abil saab taotleda kindlustusmakse hüvitamist 70% ulatuses.
- 70% hüvitise abil kujunes minu kindlustusmakseks 479,59€ ehk hektari kindlustushinnaks kujunes hoopis 8,85€/ha. See on odavam kui üks ring mikroväetist pritsis või 10kg lämmastikku hektari kohta.
Kas hüvitis tuli?
Selge pilt, selle hinna eest tundub nagu äss diil, kindlustasin oma suviteraviljad ära ja nagu kõik teavad, siis tuli põud ka. Alguses vaatasin neid EURORISKi lehel kuvatavaid niiskusedefitsiidi graafikuid nagu igapühapäevast näosaadet, aga siis tuli elu/koristus peale. Korra mõtlesin veel kindlustusele kui oma ca 600kg/ha odrasaaki (Eesti kõige kehvem, mida ma tean) koristasin ja siis vajus see mõte taas tagaplaanile.
Oktoobri alguses tuli aga mulle kindlustuselt e-kiri, et mul on võimalik saada põuakahjude eest hüvitist. Minu põldudel oli vähemalt kahes mõõdetavas faasis mõõdukas põud.
- Kaera põldudel kujunes hüvitise suuruseks 4% ja suviodra põldudel 4,5% kindlustusväärtusest.
- Kaera hüvitis 1213,056€ ja suviodra hüvitis 815,2425€ ehk kokku 2028,3€
- Omaosalus 479,59€ maha arvates jäi netosummaks 1548,71€
- Hüvitise netomäär – 28,5€/ha
PRIA toetuseta oleks netohüvitis olnud vaid ca 8€/ha
Nagu ma alguses märkisin, siis PRIA toetus aitab oluliselt kaasa sellele, et isegi kui põuda ei ole, siis on „kaotatav“ summa talutav. Kui aga riskid realiseeruvad, siis on põlluharijale makstav hüvitis täitsa arvestatav. Tõstke käsi, kellel jookseb täna 1500€ mööda külge maha? Minul igatahes mitte!
Hetkel plaaningi koostööd EURORISKiga jätkata ning järgmisena oma taliviljad talvekahjude vastu kindlustada. 2025. aasta kevadel on aeg hakata mõtlema suviviljade põuakahjude kindlustamisele.
