• Taliraps – Kokku 40 ha, 25 ha “Annabella”, 15 ha “Akilah”.
  Nad jäid ellu! Nagu minu keldris kasvatamise eksperiment näitas, oli talirapsiga üllatuslikult kõik hästi, suur külm säästis mind. Kas ma tegin midagi õigesti? Ei usu, pigem lihtsalt vedas. Kahju, et väga suurel osal Lääne- ja Lõuna-Eesti põllumeestel ei vedanud ning nende talirapse tabas suurem või väiksem häving ☹
  Kuigi „Annabella“ sai külvatud pea 10 päeva varem kui „Akilah“, siis esimesena külvatud põllud olid nirud juba ülesse tulles. Pakun põhjuseks kuiva mulda ning mingisuguse x-faktori puudumist. Hoolimata pikast sügisest, osa külvatud seemnest ikkagi kasvama ei hakanudki.

• Talioder – 18ha „Wallace“.
  Taas üllatus, põld tuli lume alt kena ja rohelisena välja ning talvekahjud olid vaid kohtades, kus oli konkreetselt vesi liiga kauaks peale jäänud. Ka siin ei saa kõikide põllumeeste kohta sama öelda; nagu ka talirapsil, oli samades piirkondades ka taliodra hävimist.
• Talinisu – Kokku 90 ha, 5 ha hübriidnisu „Hyacinth“ ja 85 ha „Informer“.
  Kuigi ma tegin hübriidnisuga paar viga (hilisem ja sügavam külv, peaks külvama 5 päeva enne tavasorte ning kuni 2cm sügavusele, et saaks paremini võrsuda), siis talve elasid kaks väikest põldu kenasti üle, lume alt vabanenud põld näitas kena potentsiaali.
  Tavasort Informeri puhul oli 17ha väga korralik, ülejäänud 73ha peal oli nii suuremad kui väiksemaid talvekahjusid – peamiselt seetõttu, et vesi oli liiga kauaks mõnda lohku pidama jäänud, ümberkülvini asi ei läinud, aga supersaagikust ei ole põhjust enam oodata.

Taliviljade väetamine

Kuigi lubasin suure suuga, kuidas ma tahan kohe väetama asuda, kui seadus lubab, ehk 21. märtsil, siis tegelikult lendasid esimesed graanulid põllule alles 9. aprillil. Miks? Üllatus, üllatus, aga külm ja märg kevad ei lubanud varem pihta hakata, põllud lihtsalt ei kandnud masinaid. Kuna enne ilmastik on põllumajandust seganud eks?! 😀

Esimese ringiga läks maha, nagu mul viimastel aastatel kombeks on saanud, NPK ja samal päeval N väetis järgi. Kuigi ma oleks soovinud paari-kolme nädala jooksul ka kohe teise ringi lämmastikväetist maha panna, siis taas mängis ilm vingerpussi. Vahepeal sadas lund, oli väga külm, siis läks äkki soojaks, algas külv ning uuesti väetama jõudsin alles 14. mail.
Taliraps oli sellel hetkel juba õiepungad välja ajanud ja eks oli väike hirm ka, kas see võib saagikust kahandada, aga visuaalsel vaatlusel ma mehaanilisi vigastusi ei tuvastanud. Sättisin väetisekülviku maksimaalselt kõrgele ning soovitatava nurga alla, et väetis „kukuks“ põldu, mitte ei lendaks tasapinnaliselt.

NPK väetiseid panen väetuskaartide soovituste järgi ning 1. ringi lämmastikku eelnevate aastate saagikuskaartide järgi. Teine ring Ni läheb Yara AtFarmi satelliitide abil tehtud kaardi järgi, muidugi modifitseerin neid kaarte oma enda tunde ja kogemuse järgi. Kui kuskil on auk, siis ei tasu sinna 100 Ni panna, see ei pane auku kinni, kui on vähe taimestikku, siis vähendan normi kuni 90% või lausa 100% kui on tühjus.

Palju lämmarit ja palju saaki?!

Järgnevalt kirjutan lahti saagiootuse ja lämmastiku kogused kultuuride kaupa ning annan kommentaari, miks nii palju või vähe?!

• Taliraps – ootan 3 t/ha, N tase koos sügisega 130-139 kg
  „Annabella“ põllud nägid juba sügisel kehvakesed välja ning talvega nad paremaks ei läinud. Lootus oli, et hea kevadega kasvatavad rapsitaimed omale lisavõrseid. „Akilah“ oli väga kena põld, hoolimata sellest, et see sai külvatud otse herne järgi, mida pigem soovitatakse vältida nende taimede ühiste haiguste tõttu.
  Kuna „Annabella“ põldude potentsiaal on pigem keskpärane ning „Akilah“ kasutab herne poolt jäetud toitaineid, siis ei hakanud 150 või isegi 160 kg Ni neile põldudele panema. Ei ole usku, et see suurem lämmastikukogus tooks mulle suurema saagikuse.
• Talioder – ootan 6 t/ha, N tase koos sügisega 109 kg. Sellel põllul on tegelikult väga lihtne, tegemist on kaitsmata põhjaveega alaga ning seal ei tohi üle 120 kg Ni ühe hektari kohta aastas anda. Samuti sai talioder külvatud herne järele, mis annab samuti mulda lämmastikku ning tegelik väetusvajadus kuuetonnise hektarisaagi jaoks ongi 110 kg Ni.
• Talinisu – ootan 4,5 kuni 8 t/ha, N tase koos sügisega 118-170 kg/ha. Siinkohal varieerisin väga tugevalt antavat lämmastikku olenevalt põldude eelnevate aastate potentsiaalist, niiskusrežiimist ja talvekahjude ulatusest.
  Hübriidnisu puhul piirdusin vaid 136 kg lämmastikuga ja tegin vaid ühe NPK + N väetusringi kevadel, huvitav katsetada, mida hübriidnisu suudab kui anda talle 6t saagi jagu Ni. Juttude järgi võiks parem juurekava kasvatada väiksema lämmastikukogusega suurema saagi ka põuastes tingimustes.
  Osa nisupõlde külvasin herne järele, osa talirapsi ja üks põld läks lausa nisu järele. Ka sealt tulevad erinevad lämmastiku tasemed

Üldiselt on viimaste aastate majanduslik olukord pannud mind rohkem pingutama selle nimel, et ma ei paneks väetist igale-põllule-sama-norm põhimõttel. Efektiivsus on minusuguse väikese talu jaoks esmatähtis ja mõned päevad kaartide koostamise ajakulu ei kaalu üles raha tuulde loopimist.